Eesti majandus kuue aasta põhjas

Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt nõrk majandusolukord mitmes naaberriigis ja kesised ekspordivõimalused; samal ajal on ettevõtete müük siseturul tänu majapidamiste sissetulekute ja ostujõu suurenemisele kiiresti kasvanud. Sissetulekute kasvu on kannustanud miinimumpalga tõus, palgakokkulepped hariduses ja tervishoius ning majanduses laiemalt ka tööealise elanikkonna ja vaba tööjõu ressursi vähenemine.

Eesti kaubaeksport on viimase kahe aasta jooksul vähenenud ning 2015. aastal Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel kahanes. Viimased väliskaubanduse andmed näitavad, et ekspordi kahanemine jätkus ka selle aasta alguses. Kuna ekspordi vähenemist on saatnud ettevõtete kasumite kahanemine ja palgakulude suurenemine, on endiselt olulised majanduse konkurentsivõime küsimused. Potentsiaalsetele konkurentsivõimega seotud probleemidele ja võimalusele, et majandus on tasakaalust väljas, pööras eelmise aasta lõpus tähelepanu ka Euroopa Komisjon.

Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Selle aasta esimestel kuudel on euroala majandusnäitajad osutunud oodatust kehvemaks ning Euroopa Keskpanga ekspertide märtsikuise prognoosi kohaselt kujuneb 2016. aasta majanduskasv varem arvatust aeglasemaks. Euroala majanduskasvu visa taastumine tähendab, et välisnõudlus toetab ka Eesti majanduskasvu kiirenemist tagasihoidlikult.

Praeguseks juba mitu aastat väldanud energia odavnemine on hinnakasvu märkimisväärselt pidurdanud. Eesti tarbijahinnad on langenud peaaegu kaks aastat järjest ning veebruaris muutus ka euroala inflatsioon taas negatiivseks. Seetõttu otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu oma märtsikuisel istungil rahapoliitikat veel lõdvendada, mis tähendab, et väga soodsad rahastamistingimused jäävad kestma nii Eestis kui ka euroalal.

Eesti majanduse uue prognoosi avaldab Eesti Pank 8. juunil.